Hekk, millistest taimedest tehakse
Kas soovite, et teie krunt näeks välja stiilne ja ilus? Et maja sõna otseses mõttes upuks rohelusse? Et territoorium oleks kindlalt kaitstud võõraste pilkude eest? Hekk odavalt Green Landist - optimaalne lahendus!
Hekk on populaarne ja nüüdisaegne viis majaga külgneva ala ja suvilaterritooriumi kaunistamiseks ja sellele originaalse välimuse andmiseks. Isegi kui tara on juba olemas, tehakse hekk sissepoole, mis võib hõlpsasti katta inetud kohad. Võra vormitakse teie isiklike eelistuste järgi, luuakse elegantsed ja pilkupüüdvad istandikud. Nii saab krundi tsoonideks jagada.
Kahe põõsareaga tihe hekk tagab hea kaitse tuule eest. Tuulealuse külje poolt kaitstud ala ei kaota oma viljakat pinnast nii kiiresti, mistõttu säilivad taimedele vajalikud toitained. Rohelised istandikud eritavad õhku kasulikke aineid, mida nimetatakse fütontsiidideks. Need suudavad vähendada ümbritsevate bakterite hulka. Samuti vabaneb fotosünteesi käigus hapnik, mis on vajalik kõigi organismide eluks.
Heki liigid
Kõrguselt võivad need olla madalad – kuni 50 cm, keskmised – 60-150 cm ja kõrged –üle 160 cm. Taimse koostise järgi jaotatakse hekid järgmisteks alaliikideks:
- okaspuuhekid;
- õistaimedest hekid;
- lehtpuuhekid.
Hoolduse käigus võib neid kärpida või lasta vabalt kasvada.
Madalat hekki nimetatakse ka bordüüriks. See kasvab kuni 50 cm kõrguseks, seda kasutatakse peamiselt lilleaia või lillepeenra raamina ja tsooni dekoratiivse tähistusena. Sellisel juhul tuleb valik teha põõsaste ja õistaimede kasuks. Nendel eesmärkidel sobivad järgmised taimed:
- pukspuu ja kikkapuu;
- harilik elupuu;
- magnoolia;
- kukerpuu ja tuhkpuu;
- enelas „Bumalda“
- põõsasmaran jt.
Neid taimi on üpris hõlbus hooldada ja nad võivad moodustada tiheda lehtedest seina.
Keskmise kõrgusega hekiks sobivad õitsvad põõsad, mis kannavad vilja, ja üksikud puuliigid. Kaitsefunktsiooni täitmiseks istutatakse okaspõõsaid. Võib istutada ka okaspuid. Kõrgete taimede hulka kuuluvad kõrged põõsad, mis võivad kasvada ligi 2-meetriseks või kõrgemaks. Need võivad olla viljapuud, heitlehised, igihaljad ja okaspuud.
Heki istutamine, kuidas seda õigesti teha
Enne heki istutamist peab selgusele jõudma taime tüübi osas. Need peavad kõik olema ühevanused. Nii õnnestub luua ühtlane rivi. Sõltuvalt taimede kõrgusest ja tüübist istutatakse hekid 1, 2 või 3 ritta erineva skeemi järgi.
Istutamine algab kraavi tegemisest. Selleks kaevatakse sirged 50-60 cm sügavusega ribad. Seejärel puistatakse sinna väike kogus sobiva koostisega viljakat mulda ja mähitud juurestikuga istikud asetatakse üksteisest teatud kaugusele. Juurestik mähitakse lahti alles enne istutamist. Taimede juurdumiseks on vaja säilitada olemasolev mullakamp. Kohe pärast istutamist neid kastetakse ja peale riputatakse turvast, huumust või peenestatud koort, mis aitab niiskust säilitada.
Heki pügamine, kasulikud nõuanded
Hekki pügatakse kohe pärast istutamist, et tekiksid võimsad külgvõrsed ja et see hargneks hästi. Teine pügamine ehk tagasilõikamine toimub sügisel ja seejärel kärbitakse 3-4 aastat piisavalt madalaks, kuni saavutatakse soovitud võrsekõrgus.
Hekki pügada 1-2 aasta tagant on lubatud ainult okaspuude puhul. Enne vormimist tuleb valida sobiv kuju. Kui hekki ei ole võimalik regulaarselt hooldada, on parem valida ümar kuju.
Heki pügamine eeldab ka võrsetest skeleti moodustamist, see peaks olema üsna paks, tiheda ja läbipaistmatu pealispinnaga. See protsess võtab 2-3 aastat ja pügamine toimub 4-5 korda hooaja jooksul.
Meie ettevõte Green Land pakub stiilse, kvaliteetse ning esteetilist naudingut pakkuva haljastuse loomist.